Rõivas: iseseisvus ei ole ainult meeldivad asjad

Kreeka

Kreeka võlakriisist rääkides kutsus Rõivas inimesi üles nägema suuremat pilti. Rõivas seostas Kreeka toetamist ja solidaarsuse ülesnäitamist Eesti julgeolekuga, väites, et tugev, ühtne Euroopa tagab seda paremini, kui killustunud ja nõrk Euroopa. „Hästi lihtne oleks öelda, et mingu (Kreeka – toim) minema, meile pole neid vaja. Me ju saame oma rahaasjadega hakkama, kuid selline seisukoht on väga lühinägelik, sest Kreeka euroalast lahkumise ainuüksi rahaline kahju Eestile oleks mõõdetav sadades miljonites eurodes,“ ütles Rõivas. Samuti toonitas ta, et kui Euroopa peaks üksteise muredele selja pöörama, on Eesti üks esimesi riike, mis enda iseseisvusest ilma jääb.

Peaminister rõhutas ka seda, et Kreeka nõustumine võlaandjate tingimustega ei tähenda Kreeka suveräänsuse kadumist. „Iseseisvus ei tähenda võimalust teha vaid meeldivaid ja populaarseid asju ning mitte vastutada. Iseseisvus tähendab võimalust, võimet ja ennekõike vastutust teha seda, mida peab tegema,“ ütles Rõivas. Samuti nimetas ta Kreeka valitsuse otsust korraldada referendum rahva tulevikuga vastutustundetuks mängimiseks ning populistlikuks eksperimendiks.

„Ainus põhjus, miks me Kreeka uut reformikava ja abipaketti arutame, on see, et Kreeka valitsus otsustas kuristiku servalt tagasi keerata ning andis mõista, et soovib euroalas jätkata,“ ütles Rõivas, nimetades Kreeka parlamendis heakskiidu saanud kasinusmeetmete vastuvõtmist esimeseks sammuks usalduse taastamiseks.

Pagulaskriis

Rõivas alustas pagulaskriisi teemat, tsiteerides ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 14, mis ütleb, et „Igal inimesel on õigus tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada.“ Peaminister tõi tänapäeva pagulastele paralleeliks II maailmasõja eestlastest pagulased, väites, et neil, kes sõja ja võõrvõimu eest põgenesid, ei olnud hingeliselt lihtsam, kui neil, kes kodumaale jäid. „Küllap oleks valdav enamik neist võimaluse korral vahetanud võõra maa kojusõidu pileti vastu,“ ütles Rõivas.

Peaminister nimetas ühtsetel alustel toimivat varjupaigaõigust oluliseks eelkõige seetõttu, et Schengeni ala ja Euroopa põhivabadused saaksid üldse toimida. „Tänane Euroopa paneb vastutuse (pagulaskriisis – toim) ennekõike neile riikidele, kellel on isikuga lähim seos. See tähendab, et vastutus on piiririikidel,“ sõnas Rõivas. Ta lisas, et teatud piirini on selline ootus mõistlik, kuid kriisitingimustes jääb vastutus liialt suureks. „Ainult piirivalvurite lisamisest pole kasu kui inimesi ei saa tagasi saata,“ rääkis peaminister.

Praegu siseministrite laual olev mudel pagulaste vastuvõtmiseks on Rõivase sõnul proportsionaalne kõigile riikidele. „Usun, et Eesti suudab ilma hüsteeria ja paanikata need paarsada inimest paari aasta jooksul vastu võtta,“ ütles ta, lisades, et nii sise- kui ka sotsiaalministeerium valistab ette tegevuskava Eestisse tulevate inimeste integreerimiseks ning tööle aitamiseks.

Pagulasteema võttis Rõivas kokku Stem Tamkivi sõnadega, et „innovatsiooni vältimatu eeldus on tolerants teistsuguse vastu“. Ta selgitas tsitaati, öeldes, et peame suhtuma austuse ja avatusega „teistsugusesse“, juhul kui see ei hälbi meie ühiselu reeglitest. „Rassismil ega ükskõik millisel teisel vihal ei ole mitte mingisugust õigustust ega kooskõla meie ühiselureeglitega. Lõppude-lõpuks on inimene ise kõigi asjade mõõt,“ sõnas Rõivas.

Eesti poliitkultuur

Peaminister tunnistas, et tal on südamel suur mure Eesti poliitilise kultuuri pärast, selgitades, et senimaani säilinud Eesti välispoliitiline ühtsus on murenenud. „Eesti välispoliitiline konsensus ja ühtsus on nüüd kohati asendunud ässitamise, ussitamise ning odava sisepoliitilise punkti või reitingu kangutamisega,“ ütles Rõivas.

Rõivas kutsus parlamendiliikmeid üles muutma Eesti välispoliitikat vastutustundlikumaks ja riigimehelikumaks, lisades, et valijad hindavad seda palju enam, kui tuulelipu moel iga iiliga kaasaõõtsumist.

Julgeolek

Rõivas toonitas, et kuigi viimastel kuudel on Euroopa põhitähelepanu suunatud Kreekale ja migrastiooniprobleemile, ei tohi unustada, et Ukrainas käib endiselt sõda, mis ei ole hoogu maha võtmas. „Me peame jätkama poliitikat, mis on seni hästi veennud Venemaad, et Lääs ei unusta tehtut,“ ütles peaminister. Ta lisas, et sanktsioonidega Venamaa vastu tuleb jätkata, kuni Krimm pole Ukrainale tagastatud.

Rõivas avaldas ka tänu NATO liitlastele nende kohalolu suurenemise pärast, lisades, et sel aastal on Eestis ja lähiregioonis väljaõpet saamas rohkem liitlasvägede sõdureid kui kunagi varem. Rõivas kinnitas, et Eesti julgeolek on tema ning tema juhitava valitsuse kindel prioriteet ning ütles, et me liigume õiges suunas. „Palju on tehtud, aga palju on veel ees, sest Eesti julgeolek on miski, mis pole kunagi täiuslik,“ sõnas Rõivas.

Valitsuse esimesed 100 päeva

Rõivas käsitles kõne viimase teemana valitsuse esimese saja päeva jooksul saavutatut. Peaminister rõhutas, et Eesti majandusmudel ning kindel siht mitte laenu võtta on õige samm, ja tõi ähvardava paralleelina kõrvale Kreeka olukorra. „Kas tasakaalutuse, võlguelamise ja tulevaste põlvede arvelt kulutamise propageerijad tahaksid täna seista koos kreeklastega Ateenas pangaautomaadi järjekorras? Kes teist, armsad kaasmaalased, tahaksid teha seda Tallinnas,“ küsis Rõivas riigikogult.

Peaministri sõnul on valitsus kõvasti sarjata saanud selle eest, et võttis kavandatud 100 päeva programmi tõsiselt, kuid lisas, et Eestis tõusevad järgmisel aastal nii pensionid kui laste- ja toimetulekutoetused. „See raha on riigieelarves 100% olemas ja jõuab vääramatult kontodele,“ lubas Rõivas. Teiste valitsuse saavutustena tõi ta välja tööinimeste ja pensionäride maksukoormuse langetamise ja üksikpensionäride toetusskeemi ja üksikvanemate elatisfondi plaani paika panemise.

Kõne lõpetuseks sõnas Rõivas, et valitsus on jätkuvalt nõus arutama ideid Eesti elu parandamiseks, kuid rõhutas, et tegevusprogrammi osaks saavad need üksnes kolmel tingimusel: need poliitikad peavad töötama, need ei vii Eesti riiki aastate pärast pankrotti ning kahe esimese punkti täitumisel peab koalitsiooniparterite vahel valitsema üksmeel.